5. pulma-aastapäeva reis Londonisse

Meie esimene arvestatav pulma-aastapäev, ehk siis selline tähtpäev mida võib juba ka tähtpäevaks nimetada, möödus Londonis. Kuna me Andresega mõlemad armastame seda linna väga, siis otsustasime just seal oma tähtpäeva tähistada.
Reis kestis 5 päeva, sõitsime Tallinnast ära 12. septembril ja olime tagasi 16. septembri õhtuks.

See reis oli Emili esimene lennureis ja üldiselt kukkus see hästi välja 50% :) ehk siis Tallinnast sõites saime lennuga üsna kenasti hakkama, tagasitulek oli vaevalisem.

Meie reis algas niisiis teisipäeval, 12. septembril 2017 kell 14.00 kui British Airways'i A320 meid Londonisse sõidutas.

Meie kolmekesi lennukis teel Londonisse

Sõit kestis 3 tundi, mille jooksul Emil jõudis kõigest uuest (lennukiiste, turvarihm, aknakatted jne) vaimustuda, tüdineda, väsida ning viimaks minu süles magama jääda. 

Lennujaamast oma airbnb.com üürikorterisse sõitsime metrooga. Üürikorter asus väga heas piirkonnas, South Kensington-is (lähedal veel Chelsea ja Holland park) aadressil Cromwell Gardens 3 ja tegemist oli tüüpilise selle piirkonna korterelamu korteriga, mis asus hästi kitsaid tänavaid ülespoole minna 4. korrusel. Korter ise oli üsna ruumikas, aga omajagu puudusi oli sellel ka: WC-s ei töötanud loputuskast hästi ja vee temperatuuri reguleerimine oli omaette teades. Esimese probleemi kõrvaldamiseks tuli meie üürileandja Gio ise esimesel õhtul kohale, remontis ja müttas tükk aega WC-s ja sai asja lõpuks kuidagi tööle, aga kipakaks jäi see kogu ajaks nii et tegemist oli omajagu. Temperatuuri reguleerimine aga oli nii keeruline, et dushi alla minnes võis saada korraga nii kuuma kui külma vett ja eriti raskeks tegi see Emili pesemise. No kuidagi saime ikkagi hakkama.

Üldiselt tõdesime Andresega, et Eestis ja Skandinaavias on ikka kordi mugavam elada, ei olla vanas ja arhailises nii kinni et lausa oma elamismugavusi pandiks tuua. Samas on elu Londonis mitmes mõttes odavam (nt maksab üks makroon Londoni väga kalli piirkonna kohvikus 1.10 GBP-d ehk umbes 1.20 eurot samas kui Tallinnas maksab see 1.50!) ja ses mõttes ei olnud meil imestamisel otsa ega äärt. 

Olles end sisse seadnud, tegime kiire toidupoe ringi (õnneks asus Whiterose toidupood kohe meie metroopeatuse Gloucester Road juures) ja vajusime kõik sügavasse unne, sest kohalejõudmine oli päris väsitav olnud.

Esimene tee + võileib + hiiglaslikult suur makroon, mis maitses imehästi

Teisel päeval, kolmapäeval 13. septembril ärkas Emil Eesti aja järgi 7.20 ehk tavalisel ajal, aga Londonis oli siis kell alles 5.20. No comments :):)
Askeldasime oma hommikused askeldused ära, sõime ning sättisime end kolmekesi hommikusele jalutuskäigule. Avastasime üllatuseks, et olime kogemata hästi Eesti saatkonna lähedal ja tegime seal koha paar klõpsu.

 Eesti saatkonna ees

Edasi liikusime väga ilusasse Kensington Park-i, jalutasime seal kuni Emil magama jäi ning võtsime suuna Notting Hill-i poole. Ja siit edasi kirjutaksin ma kogu teksti rasvaselt ja suurte hüüumärkidega. Nimelt oli mul soov minna Notting Hill-i ennekõike seetõttu, et sealkandis elab meie lemmikbändi Suede laulja Brett Anderson ja olles bändist kirjutatud raamatut lugenud, oli tahtmine see koht ise üle vaadata. Seadsime sammud pargist Notting Hill-i poole ja umbes 5 minutit pärast tänavat mööda käimist JOOKSIS BRETT ANDERSON meile vastu. See oli selline hetk, mil ma ühe sekundi murdosa jooksul justkui puuga pähe oleks saanud. Andres käis minust tagapool ja kui mina meie staarikese ära nägin ning pilguga teda selja taha saatma jäin, nägi Andres minu nägu mis olevat olnud selline nagu oleks ma UFOt näinud. Täiesti uskumatu! Oli mul ikka õnne!!

 Notting Hill-is

 Portobello Road-il millest Suede raamatud palju juttu tehakse

Ülejäänud päev sujus sellises rütmis nagu Emil võimaldas: pärast hommikuund olime mõned tunnid oma korteris, et siis bussi ja metrooga Hyde Park-i sõita ja sealt Oxford Road-il poodidesse jalutada. 

London on vahva, aga ka kohutavalt väsitav ja nii olime õhtul kl 18 paiku koju jõudes täiesti läbi omadega. 

 Meie piirkond

Meie maja

 Kensington High Street

 Kensington Park

 Kensington Park ja eemal Alberti kuju, mis seisab parki ääres ja Royal Albert Hall-i juures

Neljapäeval, 14. septembril veetsime mina ja Emil hästi palju aega meie kandis, sest Emilil oli tekkinud nohu ning ma ei tahtnud temaga suuremaid linnaskäike ette võtta. Hankisin kohalikust apteegist nohu välja tõmbamise pumba ja püüdsime tal sellega elu lihtsamaks teha. Õnneks ei olnud tal palavikku, seega saime väljas kenasti jalutada ja tundus ka, et väljas oligi tal lihtsam hingata ka.

 14. septembri õhtul Liibanoni restoranis

Andres ja Emil meie tänaval

15. septembril oli tähtis päev, mille tähistamiseks kogu Londoni reis ette võetud sai. 5 aastat tagasi oli meie laulatus Tallinnas Jaani kirikus ja 5 aastat hiljem on meid kokku 3 ning tähistame ühes oma lemmiklinnas Londonis.

Restorani oli meile soovitanud meie korteri üürileandja Gio ja jäime soovitusega väga rahule. Ta soovitas meile Holland Park-is asuvat restorani Belvedre mis on tegelikult 17. sajandist pärit suvine ballisaal. Hoone oli tõeliselt ilus ja tundus olevat just kohalike teadjate hulgas väga hinnatud koht. Laua broneerisime juba mitu nädalat varem, et koht kindlasti olemas oleks. 

 Andres aastapäeva kingitust saades

 Mina ja Emil restoranis

Aastapäevalised koos restoranis

Maitsesime head-paremat (ja seejuures ei saa mainimata jätta, et sellises väga nooblis restoranis Londondis maksab 3-käiguline lõuna kahele kokku umbes 45-50 GBP-d ehk umbes 55-60 eurot) ning imestasime, kuidas meil Eestis ja Eesti palkade juures ikka kõik nii kallis on...

Õhtupoolikul sai Andres veel segamatult oma lemmikpoodides (Waterstone jmt) kesklinnas käia, samas kui meie Emiliga oma koduümbruses jalutasime ja Andrest tagasi ootasime. Mind kimbutas nohu ja kerge peavalu ning tunne, et mingi tüütu viirus hakkab ligi pressima.

Laupäeval, 16. septembril, võtsime veelkord ette käigu Notting Hill-i, Brett Andersoni seekord ei näinud :):) Jalutasime Portobello Road-il, kus on laupäeviti turg ja turiste-turulisi hästi palju. Leidsime ühest fotopoest 2 ilusat Londonit vaadet, mille kindlasti oma kodus raamitult seinale paneme. 

Külastasime ka seda raamatupoodi, mis andis inspiratsiooni Notting Hill-i nimelise filmi tegemiseks. Kui sinna sisse astusime, arvasime et tegemist ongi selle sama poega - niivõrd autentne oli see filmis nähtuga.

Peagi oli aeg seal maal, et oli aeg korterisse jalutada, viimased asjad pakkida ning metrooga lennujaama sõita. Nagu eelpool juba mainitud, läks seekord lennusõit keerukamalt kuna Emil ei olnud magamiseks piisavalt väsinud, aga tahtis pidevalt ja kogu aeg ronida ja turnida ning seetõttu olid need 3,5 tundi (koos lennukis pool tundi lendu tõusmise ootamisega) omajagu katsumus.

Kui viimaks koju jõudsime, oli väikemehel suu kõrvuni - nii hea meel oli taas kodus olla!

Kokkuvõtteks on London ikka samalahe nagu alati. Vähemalt iga 2-3 aasta tagant tahaks sinna ikka minna ja end jälle mõnusalt seda fiilingut täis laadida. 

Pärnõielõhnaline suvi, osa 2, ja sõbrad külas ning viimane nädal (21.-31.07)

Sel reedel jõudsid meile Liis, Jan ja pisike Liisbet - meie viimased külalised siinoleku ajal. Grillisime ja sõime-jõime head ja paremat, mis kallid külalised kaasa olid toonud. Palusin Liisil tuua Eesti maasikaid ja neid oli lausa 5 kilo kaasas, maitsesid imehästi! Veel maiustasime Jani vanemate aia murelite, mahlase arbuusi ja kaljaga, mida sõbrad mulle lausa terve koti kaasa tõid. Ka suitsuvorst ja kohukesed maitsesid üle hulga eriti hästi. :)

Õhtusöök

Laupäeva hommikul kohtusid omavahel ka Emil ja Liisbet, eelmisel õhtul see ei õnnestunud, sest külaliste tulekuks oli Emil juba ööunes. Kuna laste vanusevahe on paar kuud, siis ei ole kahjuks tegemist "võrdsete vastastega" :) ning Emil kippus Liisbeti suhtes liiga aktiivne olema. Kui ikka nägu huvitab, siis tuleb kohe näppudega silmadesse susata.

 Hommikutervitused

Enne lõunat istusime kõik autodesse ja sõitsime Uppsalasse. Ilm oli palav ja Eesti jaheda suvega harjunud sõpradel võttis algul kohe harjuda siinse kuumusega. Jalutasime linnas, võtsime kerge lõuna ning jõudsime koju tagasi umbes kl 18 paiku. Olime surmväsinud ja kuumusest läbi praetud. Õhtul mängisime laua taga veel Scrabble'it ja nautisime arbuusi, maasikaid, kalja ja õlut.

Pühapäeval otsustasime meie Emiliga koju jääda, sest Emilil oli hammaste tuleku aeg (4 juba olemas ja 2 kohe lisandumas) ning seetõttu on temaga praegu pikad sõidud üks suur katsumus. Meie kaks ja koerad jäime koju ning tegime koduseid toimetusi. Andres, Liis ja Jan sõitsid Stockholmist idapoole, Gustavsbergi kanti ja arhipelaagi. Nautisid ilusat ilma ja jõudsid tagasi umbes kl 18-19 paiku. Õhtul tavapärane õhtusöök, jutustamine jms.

Esmaspäeva hommikul teeme ilusa ilma puhul maja juures toredaid fotosid.

Pärast seda jalutasime lastega meie lähedal asuva järvekese äärde samal ajal kui poisid jooksmas käisid.
Nägime neid teel järve juurest koju ja jooksjatel oli palju ärevat rääkida: et nad nägid metsa vahel kahte roomajat. Kuna meist keegi ei ole roomajatest eriti vaimustuses, siis oli ärevust ja jutuvada sel teemal kõvasti.
Pärast järve-jooksu tegime kiire lõuna ja oligi aeg sõpradel laeva peale sõitma hakata. Liisile-Janile meeldis Rootsis väga ja Liisi sõnul oli siin täpselt selline nagu ta Rootsit Bullerby laste raamatu järgi ette kujutas.

Teisipäeval on tavapärane kodune hommikupoolik, pärastlõunal sõidame Stockholmi et viimasel nädalal veel korraks ka pealinna jalg tõsta. Pargime auto Skeppsholmenisse ja jalutame sealt Vasastan'i ning vanalinna. Emil ei ole kahjuks väga koostööaldis ning nii jääb meie käik linna üsna lühikeseks, aga hea seegi.

Kolmapäeval on taas ilus ilm (nagu siin tegelikult üsna terve suve on) ja ma avastasin meie saunakompleksi juures basseini võlud. Sõidan Emili käruga basseini juurde, jätan tema pealtvaatajana kärru ning teen ise kiire supluse. Ilm on küll soe ja palavgi, aga vesi vaid 20 kraadi. Olles kord basseini sisse saanud, on ujumine siiski ülimalt mõnus.

Neljapäev on taas Uppsala päev. Kes teavad need teavad :):) Sõidame sinna kl 15 ja oleme tagasi alles kl 21.30, aga seekord läheb õnneks see et Emil jääb tagasitulles autos magama ning meil õnnestub ta autost oma tuppa voodisse ka tõsta. Saame veel Netflixist lemmikfilme õhtul vaadata ja laps magab õnnist und.
Ja mis veel neljapäeva juures oluline: see on Emili 9-kuu sünnipäev ja ühtlasi minu isa 75. sünnipäev, kui ta nii vanaks oleks elanud.
Tegin Emilile juba hitiks saanud koogi (mille küll mina ja Andres nahka panime ning Emilile pakkusime uudse asjana beebide jogurtit), oli traditsiooniline kook-kink sünnipäev. Pärastlõunal korjasin veel ühe portsu pärnaõisi, mida mul nüüd juba ülearupalju kokku korjatud on. Kogu maja lõhnab pärnõite järgi ja ma tean täpsemalt, mida ma sel sügisel kõigile kellele külla lähen kaasa viin: pärnaõisi! :)

9-kuune Emil abis pärnaõite korjamisel 

Emili 9. kuu tort ja küünlad

Reede on üle pika aja tõeliselt vihmane ja tubane päev. Kallab ja kallab lausa kogu päeva, aga viimaks, kuskil kl 15-16 paiku hakkab taevas selginema ning päike tuleb välja.
Küpsetan rootsipäraseid lihapalle (köttbullar) ja teen magustoiduks samuti väga rootsipärast rabarberi crumble'it, mis õnnestub suurepäraselt ja sellest tõotab üks minu järjekordseid hitte tulla.
Õhtul hilja, kui oleme lemmikfilmide vaatamise Netflixis lõpetanud, sean sammud meie talli hobuste, Sami ja Spice Boy juurde, et neile üle mitme õhtu porgandeid viia. Sellise galopiga pole nad mulle veel kunagi vastu tulnud, nägid lausa ootavat mind. Teen neist uduses õhtus paar toredat klõpsu ka.

.... aga sellega reede veel läbi ei saanud. Õhtul kl 18 paiku tundsin Emilit katsudes, et ta on pisut kuumem kui tavaliselt, aga tal tuli varakult uni peale ja me ei osanud midagi halba arvata. Kl 23 paiku kui voodisse pugesin, oli Emil tulikuum ja ärkas suure nutuga. Kraadiklaasi meil kahjuks kaasas ei olnud, aga selge oli, et tal oli kõrge palavik. Ei tahtnud süüa ega juua, nuttis vaid kõvasti, ning oksendas. See ajas meid päris paanikasse, polnud ju lapse haigusega varem kokku puutunud ja seda veel teises riigis ning metsade vahel. Õnneks oli mul kaasas laste palavikualandajat, mis õnneks kuumuse tagasi tõmbas, aga niisama sinna oleleme ma jääda ei julgenud ja sõitsime enne keskööd Stockholmi, Karolinska haigla laste kiirabisse. Kohale jõudes oli Emil juba pisut kobedam, aga palavikuks mõõdeti ikka 38 kraadi. Järgnes umbes 5 (!!) tundi haiglas, mille jooksul Emil üle vaadati, vere- ja uriiniproovid võeti. Kõige viimaks ootasime veel lastearsti, kes umbes kl 5 meie juurde jõudis ja veelkord kõik proovid üle vaatas. Ei leitud mitte midagi muud kui et kurk oli natuke punane ja ilmselt sellest ka palavik. Ma ise olin kahtlustanud, et ta võis ühe śampooni pudeliga mängides sealt paar tilka alla neelata, aga see kartus lükati ümber.
Kokkuvõttes saime kl 5 varahommikul haiglast tulema, olles kogemuse võrra rikkamad ja olnud saanud kogeda Rootsi meeldivat haiglasüsteemi. Kõik artsid-õed, kes meiega tegelesid, olid väga sõbralikud ja üldse mitte sedasi kiirustavad nagu Eestis. Ilmselgelt on neil töökoormus oluliselt mõnusam. Sellest lugesin ka sünnitusvaludeta riigi - Rootsi - raamatust ja nii see tõesti oli.

Autasuks pika ja väsitava öö eest saime sõita tagasi koju läbi päikese ja udu ning vaatepilt mis auto aknast avanes, oli lummav.

Laupäev kulus paljuski väljamagamisele, päeva teises pooles pakkisime suurema osa asju autosse valmis. Käisin ka viimase saunaskäigu tiiru.

Pühapäeval käisime meile varasemast juba tuttavaks saanud Riala kirikus. Pärast seda seadsime suuna Stockholmi poole ja käisime veel ühe tiiru Kungsängeni IKEAs (lubasime sõpradele-sugulastele üht-teist kaasa tuua) ning pärast seda Ulriksdal'i lossi juures, mis oli taas kord üks imeline loss ja lossipark.

Koju jõudes panime Emili meie armsas majakeses viimasele unele ja kraamisime-koristasime-pakkisime ning käisime hobustele suuri portse porgandeid viimas.

Ärasõit oli esmaspäeva hommikul ja seekord Kappelskär'ist DFSD laevafirmaga, mis oli meile kõigile esimene kogemus selle laevaga. Tõeline ülesõidulaev, aga kõik sujus kenasti ja 9 tundi hiljem olime juba Paldiskis.
Koju oli tore jõuda, aga vaatenurk Eestile on selle paari kuuga juba natuke muutunud. Ei teagi kas paremuse või halvemuse suunas... :)

Pärnaõielõhnaline suvi, osa 1 (14.-20.07)

Reede hommikul ärkasime vara, et viia Margit lennujaamale ja teha ise väike tiir Uppsala kandis.

Laupäeval oleme kodused. Olles Emili hommikuunne jalutanud, istun oma lemmikkohale meie maja ees ja hakkan lugema. Ootan juba väga aega, mil suur pärnapuu maja ees õitsema hakkab ja kogu õue pärnaõie lõhnaga täidab. Tundub, et jäänud on veel vaid mõni päev, õienupud on juba päris suured.

Minu igahommikune lugemisparadiis maja ees

Pärastlõunal võtame siiski ette sõidu meie kandi keskusesse, Bergshamra'sse, et mere ääres jalutada. Ilm on ilus, palavgi, ning ka äikest tuleb.

Bergshamra

Bergshamra

Pühapäeval võtame üle hulga aja ette ühe korraliku sõidu ja korraliku turistide koha külastuse :) ning sõidame Drottningholmi lossi vaatama. Tegemist siis Rootsi kuningapere suveresidentsiga, uhke värk. Kohe Drottningholmi jõudes võtab meid vastu pärnaõite lõhna pahmakas. Olen seda lõhna juba kaua oodanud, aga nagu sel aastal kõigega - et kõik saab justkui pisut hiljem valmis kui muidu - on ka pärnaõied visad õitsema hakkama. Drottningholmis tunnen esimest korda sel suvel seda imeilusat lõhna ning korjan sealt samast meile ka peotäie õiekesi, millest õhtul kodus kuninglikku teed valmistame.
Loss ja park on suursugused, jalutame päris mitu tundi pargis ning hakkame tagasi koju sõitma alles kl 16 paiku kui parki külastajatele sulgema hakatakse ning langevad esimesed suured vihmapiisad.

Esmaspäev pidi esialgse ennustuse kohaselt hästi kuum ilm tulema, aga on üsna tavaline suvepäev. Jalutame palju, käin pikal jalutuskäigul meie järvekese juures ning naudime koduseid tegevusi. On ka minu kalli täditütre Ülle sünnipäev - istun järve ääres ja proovin Üllekesele helistada ning õnne soovida, aga saan kahjuks vaid sõnumi jätta. Loodan, et Üllel on ilus päev.

 Meie kodukandi minigolf

... ja bassein ning saun

Teisipäeval oleme päeva esimese poole kodus, aga õhtupoolikul võtame ette sõidu meist umbes 20-30 km kaugusel asuvatesse Åkersberga'sse ja Österåkers'isse. Österåkers on imeilus mereäärne pisikese asula, jalutame seal mõnda aega.

 Österåkers

 Naljaminutid :)

Kolmapäeval on üle pika aja minu ja Emili linnas käigu päev. Algab see nii, et sõidame umbes kl 10 autoga Täby'sse ning jätame auto Galoppfjälteti-nimelisse peatusesse. Sealt hüppame bussi peale, mis viib meil algul Täby centrum'isse, kus vaja mõned asjad korda ajada (raamatukogus mõned paberid trükkida jne). See tehtud, hüppame taas bussi peale ja mõtleme sõidu käigus välja kuhu sõidame. Plaan oli minna Haga parki, kuid kuna sinna ei ole head bussiühendust, sõidame Danderyd'i suunduva bussiga Djursholmi, samasse kaunisse linnaosasse, kus me ka jaanipeol käisime. Jalutame ilusas keskkonnas umbes tunnikese ning sõidame tagasi Täby'sse, et väikse poeringi järel taas autosse istuda ning koju tagasi sõita. Alati ei õnnestu kõiki sõite nii hästi ajastada, et autosõit langeks Emili uneajale, aga täna sujub kõik kenasti.
Õhtul kodus imetlen meie maja eest õitsevat pärnapuud, mis on sõna otseses mõttes umbes 15-20 meetri kõrgune sumisev mesipuu, sest kogu avanevate õitega puu tundub mesilasi täis olevat. Käin ka saunas, sest kolmapäev meil ju lisaks laupäeval saunapäev.

 Emil meie majaesisel murul

 Nööp vabadust nautimas

Mesitaruna sumisev pärnapuu

Kuues nädal: suvi on täies hoos (06.07 - 13.07)

Reedel oleme taas kodus. Võtame ette hommikuse pikema jalutuskäigu meie siinse järve äärde, mis on umbes 25-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Aga igati väärt seda ettevõtmist, sest järv on ilus ja rannake päris inimtühi. Saame juba esimesi mustikaid süüa, metsmaasikaid pole mõtet mainidagi - neid sööme iga päev. Emili menüüsse kuulus täna samuti 5 metsmaasikat ja 1 mustikas. :)
Õhtupoolikul grillime ja õhtul käin ka omatavapärase ringi hobuste juurde karjamaale, et neid porganditega kostitada.
Hobuseid on meil siin tõeliselt palju. Meie maja läheduses, umbes 150-200 meetri raadiuses on 3 seltskonda suksusid: meie enda põllul Sam ja Spice Boy, ühel teisel põllul 3 noort uljaspead ja eemal veel neljane kamp. Mina kostitan just meie põllu hobuseid ja 3 ulja olemisega suksut. Õhtuti saavad alati meie omad, sest neile on majast enne uinumist mõnus lähedal külla lipata ja päevasel ajal 3 hobust, kes asuvad hästi postkastide lähedal ja sinna viib ikka iga päev tee.

Laupäeval võtame ema ja Emiliga ette väikse sõidu ja külastame Wira Bruk'i, mida mõned nädalad tagasi juba koos Andrese ja tema emaga käisime. Ka minu ema on toredast külakesest vaimustuses.

Pühapäev on minu ema ärasõidupäev. Kuna on vihmane, ei saa me hommikul oma traditsioonilist pikka jalutuskäiku kõik koos ette võtta, ilm ei soosi seda kohe üldse mitte. Oleme toas, valmistame lõuna ning sõidamegi peagi juba Stockholmi poole, et ema laevale viia.

Esmaspäeval on hästi soe päev. Päike lõõskab ja mina tirin pisikese laste basseini terrassile, et seal Emilile veemõnusid pakkuda. Bassein ja vesi meeldivadki väikemehele väga, sulistame seal koos hulga aega. Õhtupoolikul jalutan taas hobuste juurde ja seekord saan ebameeldiva üllatuse osaliseks: otse sõidutee ääres näeb nastikut, ja seda üldsegi mitte esimest korda siin olles, vaid kokku juba kolmandat korda. Uhh, kohutavalt ebameeldiv. Aga mis teha, tuleb ilmselt kõndides rohkem jalgu trampida, et roomajad eemale läheks ja vähem väga kuumade ilmadega ringi kolada.

Teisipäeval sõidan meie kõige lähemasse külla, Bergshamra'sse, et poes käia. Õhtul jõuab meile külla sõbranna, ja ühtlasi Andrese sugulane, Margit, ning vaja toidukraami juurde tuua.
Kella 18 paiku sõidab Andres Margitile Arlandale vastu ja pärast kl 20 ongi nad koos meil. Sööme õhtust, jutustame ja naljatame ning pea ongi ka see päev läbi.

Kolmapäeval oleme päris kodused. Ilm on ilus, jalutame Emili, Margiti ja koertega, käime järve ääres ning õhtupoolikul saunas. Päris õhtul jalutame veel ka hobuste juurde, kus meil seekord lubatakse lausa hobuste juurde koplisse sisse minna ja neile ise porgandeid lausa kõrval seistes anda. Suksud satuvad sellest nii elevile, et tahavad meid lausa pikali joosta ning ei jäägi muud üle kui tagasi aia taha tõmbuda. Saame ka teada, et need lemmikud on 16-aastane ema koos 2- ja 4-aastase pojaga, kes mõlemad kasvatatakse võistlushobusteks.

Margit õhtul raamatut lugemas 

Emil ei tundu hästi uskuvat, mida tädi Margit loeb 

Neljapäeval sõidame Margiti ja Emiliga Stockholmist lõunasse, Kungsholmeni-nimelisse linnaossa, et külastada Zetas-nimelist aianduspoodi ja IKEAt. Aianduspood on ilus ja huvitav, aga kuna kumbki meist praegu taimi ei osta, siis jääb see pigem uudistamiseks. Istume ka kohvikus ja maiustame hea kohvi ning sidrunikoogiga. Kuna Emilil on just pikk uni selja taga, teeme asja ka IKEAsse ning jalutame seal paar tundi kuni Emilil taas uneaeg ja hea kodupoole sõitma hakata.
Õhtul on Margiti viimane õhtu meil. Valmistame maitsva õhtusöögi, Margit teeb veel viimased jalutuskäigud hobuste juurde ja niisama õues ning peagi ongi aeg voodisse pugeda, sest hommikul on vaja varakult lennukile jõuda.

Viies nädal: oleme siin peagi kuu aega elanud (29.06 - 05.07)

Selle nädala esimesed kaks päeva on meil veel Dea külas ja teeme ka ühe väljasõidu kõik koos: Uppsalasse. Lähme sinna neljapäeva pärastlõunal, külastame mõningaid kinnisvaraobjekte mis meid huvitavad ja teeme käigu IKEAsse ning toidupoodi.
Tagasiteel, nagu enamasti ikka, väsib Emil autosõidust väga ära ja kuna meil on autos 3 täiskasvanut, kes tahaks väga tema olemist kergemaks teha, siis mõtleme igasugu laulujuppe välja. Laulame "Põdral maja metsa sees" vähemalt 50 korda ja "Elas metsas mutionu" umbes sama palju. Peamine, et see toimib ja Emil on terve tee rõõmus.

Reedel on väljas päris sügisilm, hästi tugev tuul ja välja väga ei kipu. Oleme kodus ja pärastlõunal jätame hüvasti Deaga, kes läheb meie juurest edasi Itaaliasse. Seal ootab teda tore sõber ja 40-kraadine kuumus, vahva! Teeme enne tema äraminemist veel viimase grilli ja läinud ta ongi.

Laupäeval oleme kodused, sest viimastel aegadel on palju ringi sõidetud ja naudime niisama kodus olemist. Pisikesega ei ole ka kõige toredam pidevalt ratastel olla, sest Emil ei armasta eriti autosõitu (pikki otsi) ja nii on tema lõbustamine autos vahel päris väsitav. Kodus saame rahulikult omas taktis jalutada, magada, süüa teha, käputada jne.

Pühapäeval võtame ette sõidu Uppsalasse. Käime katedraalis pühapäevasel teenistusel - imeilus katedraal, ja mitte lihtsalt kirik, on Uppsalas! Kohvitame ja maiustame linnas, jalutame pargis ja piilume Andrest huvitavat kohalikku jalgpallistaadionit ning teeme paar tiiru Lindbackeni-nimelises linnaosas, kus meid mõned kinnisvaraobjektid huvitavad. Ilm on hästi palav ja lämbe.

Esmaspäeval ootame külla minu ema. Andres läheb talle laevale vastu, meie ootame kodus ja valmistame lõunasöögi. Ema jõuab kohale, jutustama ja lõunatame ning teeme pärastlõunal ema, koerte ja Emiliga päris mitmeid jalutuskäike meie kandis. Käin ka Bergshamras, kus asub meie lähim postkontor, on vaja paar asja seal korda ajada. Ja teen seda rõõmsalt rootsi keeles - tuleb välja küll!
Õhtul grillime ja hiljem hakkab kõvasti vihma sadama.

Uued trikid vanaemaga

Ema on siinsest olemisest vaimustuses: ilus loodus ja suvi nagu Eestimaalgi, ainult kuidagi rahulikum ja rõõmsam kogu olemine.

Minu ema ja Emil meie maja juures päikest nautimas

Teisipäeval võtame ette sõidu Täby'sse, sest olen leppinud kokku kohtumises Giuliga Lõuna-Aafrikast, kellega aastaid tagasi Folkuniversitetis rootsi keel õppisime ja kes juba aastaid Rootsis elab. Tema on praeguseks juba 4-5 aastat Rootsis elanud, keele imehästi suhu saanud (nii et kui tema endises emakeeles ehk inglise keeles kevadpühadest räägime, et tule tal kohe meelde sõna Easter ja pakub esimesena rootsipäraselt påsk) ja õpib praegu Stockholmi ülikoolis algklasside õpetajaks.

Kolmapäev on kodupäev. Korjame tikripõõsalt tikreid ja keedame moosi, peseme pesu, jalutame palju. Naudime ilusat suveilma.

 Meie järveke

 Pesupäev

Tikritega ei ole varem veel sõprust teinud

Neljapäev on ringisõitmise päev. Võtame suuna taaskord armastatud Uppsalasse, kus emale siinset kesklinna koos lossi ja katedraaliga näitame ning hiljem sõidame koos taas ühe kinnisvarapiirkonda vaatama. Koju saame päris hilja, aga seekord pole sellest lugu, sest Emil peab sõidu kenasti vastu.

Uppsala lossi juures

Neljas nädal: sõbrad külas ja jaanipäev (22.-28.06)

See nädal algas meie heade sõprade, Merle ja Taimari ning nende kolme tütre, külaskäiguga. Sõbrad olid Rootsis vaid paar päeva ja planeerisid toredasti selle lühikese aja sisse ka meile tuleku. Sõime lõunat, maiustasime koogiga, käisime koos jalutamas... ja peagi nad läinud olidki.

Sõpradega meie kodu lähedal oleva järve ääres

Järgmine päev oli jaanipäev ehk midsommar Rootsimaal. Erinevalt Eestis, ei koguneta siin mitte alati 23. kuupäeva õhtul, vaid 20. ja 26. juuni vahele jääva reede õhtul, mis aga sattus just 23. sel aastal olema. Rahvas tuleb kokku, lõket ei tehta, vaid tantsitakse koos selleks puhuks meisterdatud ja pärgadega ehitud risti juures ja üldse on kogu olemine kordi viisakam kui Eestis mõnel avalikul jaanipeol. Alkoholi küll tarbitakse, kuid väga mõistlikult ning peamiselt on tegemist päevase üritusega, kus palju lapsi.

Meie kandis oli jaanipäeva tähistamise üritusi palju, kuid kuna meil oli sel päeval vaja linnas käia, siis valisime meile tee peale jääva Djursholmi jaanipeo ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga kauni piirkonnaga.

Jaanipäev on Rootsis tõeline pereüritus

Järgmisel päeval otsustasime sõita Sigtunasse, kuna see kaunis linnake on meil seni ikka veel külastamata. Tegemist on pisikese, aga tõepoolest armsa, linnakesega.

Sigtuna jaanipäeva paik päev hiljem 

 Creme brulé Sigtunas

Sigtuna kindluse varemed 

Imeliselt hästi lõhnav põõsas, millest - nagu ma ajalehest lugesin - tehakse mahla ning see on jaanipäeva paiku väga hinnas kraam. Ostsime endale ka poest ühe paki.

Pühapäeval, 26. juunil sõidame Norrtäljesse ja Uppsalasse. Käime Norrtäljes kirikus ning vaatame nii Norrtäljes kui Uppsalas üle mõned meid huvitavad kinnisvaraobjektid. Tagasitulekuga jääme natuke kehvale kellaajale ning seisame Arlandi kandis päris hulga aega liiklusummikus. Ilmselt jaanipäevalised, tulevad linna tagasi.

Esmaspäeval sõidan koos Emiliga linna ja saan seal kõige pealt kokku oma endise klassiõe Piiaga, kes nüüd juba mõnda aega Stockholmis elab. Sööme-joome Kulturhuset'is, vaid paarkümmend meetrit eemal Åhlens'i kaubamajast kus vaid paar kuud tagasi veoauto poodi rammis. Elu on taastunud, inimesed käivad jälle julgelt nii kesklinnas kui Åhlensis. Räägime sellest ja teisest ning kui lahku läheme, on meil Emiliga veel paar tunnikest linna peal aega viita kuni jõuab Arlanda Express ja sellega sõbranna Dea. Peagi ongi tore reisisell, endal suu kõrvuni peas*, kohal ja hakkame kodu poole seiklema (= sõitmine metroo, bussi ja kõige lõpuks autoga). 

Koju jõudes paneme kohe grillijala töösse ning teeme õhtuks mõnusa liha + köögiviljas grilli.

Dea Emiliga

Teisipäeval ja kolmaspäeval oleme kodus, kui ilm ilus, päevitame või jalutame, kui ilm kehvem, loeme või vaatame seriaale. Teisipäeval saab Emil 8-kuuseks, tähistame seda pisikeste kingituste ja vaarikatordiga.

 Sünnipäev

Terrassi mõnud

Oleme avastanud Netflixi, kust saab Rootsis olles suuremat valikut filme vaadata kui Eestis ja istume kõik kolmekesi (kui Emil magab) õhtuti ning vaatame "House of Cards" 4. ja 5. hooaega. Ja mängime Scrabble'it.

* kõrvuni armunutel ju ikka suu kõrvuni peas :)