Neljas nädal: sõbrad külas ja jaanipäev (22.-28.06)

See nädal algas meie heade sõprade, Merle ja Taimari ning nende kolme tütre, külaskäiguga. Sõbrad olid Rootsis vaid paar päeva ja planeerisid toredasti selle lühikese aja sisse ka meile tuleku. Sõime lõunat, maiustasime koogiga, käisime koos jalutamas... ja peagi nad läinud olidki.

Sõpradega meie kodu lähedal oleva järve ääres

Järgmine päev oli jaanipäev ehk midsommar Rootsimaal. Erinevalt Eestis, ei koguneta siin mitte alati 23. kuupäeva õhtul, vaid 20. ja 26. juuni vahele jääva reede õhtul, mis aga sattus just 23. sel aastal olema. Rahvas tuleb kokku, lõket ei tehta, vaid tantsitakse koos selleks puhuks meisterdatud ja pärgadega ehitud risti juures ja üldse on kogu olemine kordi viisakam kui Eestis mõnel avalikul jaanipeol. Alkoholi küll tarbitakse, kuid väga mõistlikult ning peamiselt on tegemist päevase üritusega, kus palju lapsi.

Meie kandis oli jaanipäeva tähistamise üritusi palju, kuid kuna meil oli sel päeval vaja linnas käia, siis valisime meile tee peale jääva Djursholmi jaanipeo ja ei pidanud kahetsema. Tegemist on väga kauni piirkonnaga.

Jaanipäev on Rootsis tõeline pereüritus

Järgmisel päeval otsustasime sõita Sigtunasse, kuna see kaunis linnake on meil seni ikka veel külastamata. Tegemist on pisikese, aga tõepoolest armsa, linnakesega.

Sigtuna jaanipäeva paik päev hiljem 

 Creme brulé Sigtunas

Sigtuna kindluse varemed 

Imeliselt hästi lõhnav põõsas, millest - nagu ma ajalehest lugesin - tehakse mahla ning see on jaanipäeva paiku väga hinnas kraam. Ostsime endale ka poest ühe paki.

Pühapäeval, 26. juunil sõidame Norrtäljesse ja Uppsalasse. Käime Norrtäljes kirikus ning vaatame nii Norrtäljes kui Uppsalas üle mõned meid huvitavad kinnisvaraobjektid. Tagasitulekuga jääme natuke kehvale kellaajale ning seisame Arlandi kandis päris hulga aega liiklusummikus. Ilmselt jaanipäevalised, tulevad linna tagasi.

Esmaspäeval sõidan koos Emiliga linna ja saan seal kõige pealt kokku oma endise klassiõe Piiaga, kes nüüd juba mõnda aega Stockholmis elab. Sööme-joome Kulturhuset'is, vaid paarkümmend meetrit eemal Åhlens'i kaubamajast kus vaid paar kuud tagasi veoauto poodi rammis. Elu on taastunud, inimesed käivad jälle julgelt nii kesklinnas kui Åhlensis. Räägime sellest ja teisest ning kui lahku läheme, on meil Emiliga veel paar tunnikest linna peal aega viita kuni jõuab Arlanda Express ja sellega sõbranna Dea. Peagi ongi tore reisisell, endal suu kõrvuni peas*, kohal ja hakkame kodu poole seiklema (= sõitmine metroo, bussi ja kõige lõpuks autoga). 

Koju jõudes paneme kohe grillijala töösse ning teeme õhtuks mõnusa liha + köögiviljas grilli.

Dea Emiliga

Teisipäeval ja kolmaspäeval oleme kodus, kui ilm ilus, päevitame või jalutame, kui ilm kehvem, loeme või vaatame seriaale. Teisipäeval saab Emil 8-kuuseks, tähistame seda pisikeste kingituste ja vaarikatordiga.

 Sünnipäev

Terrassi mõnud

Oleme avastanud Netflixi, kust saab Rootsis olles suuremat valikut filme vaadata kui Eestis ja istume kõik kolmekesi (kui Emil magab) õhtuti ning vaatame "House of Cards" 4. ja 5. hooaega. Ja mängime Scrabble'it.

* kõrvuni armunutel ju ikka suu kõrvuni peas :)

Kolmas nädal: kohale jõudis suvi ja külas on Andrese ema

Kolmanda nädala algamist saime tähistada toredate suveilmadega. Lõpuks ometi on pisut soojem, ei saja pidevalt ja ma saan viimaks isegi päevitusriided selga panna. Emil saab oma pisikese elu jooksul esimest korda muru peal olla ja uurib kogu ümbrust suurime heameelega. Meie väike aiake kujuneb tõeliseks paradiisiks, kus mõnusalt teki peal puu varjus lesime.

Terrass 

Selle nädala sisse jääb ka minu 10-kilomeetri jooks Stockholmi kesklinnas 15. juuni õhtul 19.30. Tegemist on ühega paljudest jooksude sarjade jooksudest ja tulemus tuleb kena: 0:55:23, olen rahul. Jooks ise on ääretult tore, kulgeb Kungsholmenist mööda randa vanalinna, sealt Södermalmist üle Västerbron'i tagasi Kungsholmenisse ja finishis ootavad mind Andres ning Emil.
Samal päeva on meile külla jõudnud Andrese ema, kes meie järgmise nädala veedab.

Rõõmus jooksuline

Reedel sõidame kõik koos - meie kolmekesi, koerad ja Andrese ema - Stockholmi, läheme oma maksuameti asju uuesti ajama. Ootame pikalt järjekorras, aga saame asjad joonde.
Sealt edasi sõidame Vaxholmi, ilusasse mereäärsesse linnakesse kuhu saab nii auto kui laevaga. Mõned aastad tagasi käisime seal Andresega laevaga, nüüd siis avastame maad mööda. Lõunatame mõnusas Hembygdgård'is kus ka eelmisel korral ja pärast tagasiteel sõitame veel ka Österskär'ist läbi, mis osutub samuti imeilusaks mereäärseks kohaks.

Vaxholmis. Emil vaimustub maiustuste poe aknast 

Laupäeval jõuab meieni tõeline suvekuumus, tuues endaga kaasa 25-26 kraadi sooja. Päeva alustuseks jalutame kärus Emili ja Andrese emaga meie lähedal oleva järve äärde, nähes tee peal ka üht vaskussi, ning ma teen oma selle hooaja avasupluse. Vesi on 21 kraadi soe, ujuda väga mõnus.
Lõuna ajal sõidame huvitavasse, pika ajalooga külakesse meie lähedal, mis kannab nime Wira Bruk. Jalutame külakeses ringi ja naudime mõnusat lõunat.

Lõuna Wira Bruk'is kohvikus. Andres paneb Emili kukile ja Emil lõkerdab naerda

Sama show :)

Õhtupoolikul käime meie kohaliku kogukonna ühissaunas - mõnus viis ka siin saunas käia ja kohalikke uudiseid kuulda. Neid viimaseid tuleb uksest ja aknast, sest naised saunas juba niisama ei istu. Kogu jutt käib kordamööda rootsi ja soome keeles, sest meie piirkonnas elab palju soomlasi ja kes siis ikka saunas laupäeval on kui ikka soomlased.

Tuleks mainida veel seda, et meil on nüüd hobused. Ses mõttes, et meie maja juurde kuuluvasse talli toodi 2 hobust. Need kuuluvad siinses külas inimestele, kellel endal põllumaad ei ole ja nii rendivad nad talli ja maad meie maja omanikelt. Hobused ei puutu meisse tegelikult üldse, kuid mina - tõeline hobuste armastaja nagu ma olen - teen nendega kohe sõprust. Viin neile igal õhtul porgandeid.
Nagu pildilt näha, on meie koer Nuumi uutest naabritest väga häiritud ja esimesel õhtul lihtsalt klähvis nende peale.

Hobused Sam, Spice Boy ja meie Nuumi

Nagu Rootsile kohane, tuleb vahel ikka IKEAs ka käia. Niisama aega veetmas, lapsel mähkmeid vahetamas või söömas. Seda teeme ka meie teisipäeval, 20. juunil. Sõidame algul nelja-viiekesi - Andres, mina, Andrese ema, Emil ja Nuumi - Uppsalasse. Jalutame linna peal, käime kohvikus ja edasi sõidame Uppsala IKEAsse. Teeme ära kõik eelpool nimetatud tegevused ning jalutame pikalt poes. Viimane meeldis Emilile väga, eriti kõigi võimalike voodite proovimine. :)

Emil IKEAs

See nädal lõppeb Andrese ema Eestisse tagasi sõitmisega. Edasi on meile tulemas külla sõbrad Merle ja Taimar lastega, sõbranna Dea, hiljem minu ema ja veelgi hiljem sõbranna Margit. Sellest kõigest järgmistes postitustes.

Oleme sisse elanud ja nii nägi välja meie 2. nädal Rootsis (08.-14.06)

Teisel nädalal sõitsime palju ringi, aga sai hulga ka oma maaelu idülli nauditud. Seda igas mõttes ja variatsioonis.

Oleme nüüdseks siinse elu kohustuliku elu-olu endale selgeks teinud: lähim kauplus, kuhu hädakorras piimale jms järele minna, on umbes 10 km kaugusel, aga võtab ajaliselt vähemalt 20 minutit kohale jõudmiseks, sest siinsed teed on väga käänulised. Kiirusepiirangut 70 km/h kohtab päris sageli, aga ütlen ausalt et nii kiirelt pole me siin veel kordagi sõitnud. Kohalikud on ka tublid piirangutest kinni hoidjaid, aga aeg-ajalt kohtab ka mõnda uljaspead kes hästi kiirelt vurab - ilmselt kohalik, kel tee kinnisilmi sõitmiseks ka peas.
Suurem keskus meie kandis on Täby, kui liikuda Stockholmi poole. Põhja poole minnes on umbes sama kaugel Åkersberga ja pisut kaugemal kohaliku kommuuni "pealinn" Norrtälje.

Lapse uneaeg maja juures ja tubli valvur Nööp 

Kõiki neid linnakesi-külakesi me sel nädalal jõudu mööda avastamas käisimegi.
Reedel, 9. juunil tegi Andres töövaba päeva ja kuna meie maja omanikud tulid maja ümbrust korrastama (meie praegune koduke on müügis ja kuna pühapäeval on pikalt ette planeeritud maja näitamise päev, siis vaja kõik läikima lüüa ehk muru niita, põõsad pügada jne), siis pakkisime kl 10 paiku kogu seltskonna autosse ning vurasime põhja poole. Kõige pealt jalutasime ja lõunatasime Norrtäljes ja liikusime sealt natuke alla lõuna poole Bergshamra ja Åkersberga kanti. Väga ilusad, kuplilised ja maalilised paigad, kust aeg-ajalt mõnest kohast ka merd paistab. Stockholmi arhipelaag oma täies hiilguses ja ilus.

 Norrtäljes

Åkersberga lähistel

Laupäeval võtsime suuna Vallentunale, mis on meist umbes 20 km kaugusel ja kujutab endast kõige ehtsamat Stockholmi magalat. Ei midagi ilusat ega isikupärast, ja nii kiirelt kui sinna sõitsime tulime ka tagasi. Võtsime uuesti suuna Åkersbergasse, kust olime eelmisel päeval vaid korraks läbi sõitnud. See kant meeldis juba hulga rohkem, linn puhtam ja huvitavam ning kuigi me mere äärde ei sõitnud, oli tajuda mere lähedust.
Laupäeval oli meil ka üks oluline tähtpäev: meie kallis Nööbike (teise nimega Pitsu :)) sai 5-aastaseks. Ega me tegelikult Nööbi päris õiget sünnipäeva ju ei teagi, oleme tema sünnipäeva nii paika pannud et kuna saime ta 10. novembril ja siis öeldi, et ta võiks umbes 5-kuune olla, arvutasime sellest 5 kuud tagasi ja kokkuleppeliselt on see meil 10. juunil.
Tähistasime seda maitsva maasikatordiga ja koerad said hulga head ja paremat.

 Juubilar Pitsu :)

Sünnipäevatort

Pühapäeval võtsime suuna lõunasse ja kuna Andresele oli internetist jäänud silma selline linn nagu Eskilstuna, sõitsime sinna. Linn ise oli päris kenake, et tänavatel peaaegu vaid sissesõitnud, ja kuigi meil ei ole nende vastu midagi, siis hakkas tekkima tunne nagu poleks me enam Rootsis ning tegime sealt ruttu tulekut.

Eskilstunas

Kuna Eskilstuna on umbes 100 km Stockholmist, siis olime seal käigule juba kaua aega kulutanud ja me suundusime edasi Kungsängeni IKEA-sse ning sealt koju. Täitsa kodu tunne on oma majakeses juba!

IKEA lasteosakonnas

Uue nädala algus oli üsna vihmane ja tubane. Tavapäraseid hommikuseid jalutuskäike Emili hommikuse une ajal ikka tegime, aga muidu palju majast välja ei saanud. Vihmastel päevadel on siin kandis hästi palju tigusid (oluliselt suuremate kodadega kui Eestis) ja nälkjaid liikvel ning teel kõndides võib neile kergesti peale astuda. Käruga on nende vahel jalutamine päris omamoodi katsumus.

 Oleme hommikusele käruretkele minemas

Postkast küla vahel

Ühel vihmasel päeval käisime Stockholmis, maksuametis, et Andrese ja Emili pabereid korda ajada, aga seekord see veel ei õnnestunud, kuna meil ei olnud kõiki vajalikke dokumente kaasas. Õnneks oli järgnevatel päevadel kohe Andrese ema külla tulemas ja korraldasime Dea abiga nii et Andrese ema läheb enne laevale tulekut meie kodust läbi ning Dea ühineb temaga, et olulised inglisekeelsed paberid üles leida. Õnneks olidki dokumendid mul pandud kodus sellisesse kohta kus vaja ja ühisoperatsioon õnnestus. :)

Kaks kuud Rootsis*

* kirjutan nüüdsest peale blogi eesti keeles, sest lugejad on eestlased ja ka ei ole minu inglise keel pärast 7 aastat Eestis elamist enam see mis Austraalias :)

Niisiis... kaks kuud Rootsis

Et kõik algusest kenasti ära rääkida, siis lisan kohe, et kuna Rootsi on minu ja Andrese lemmikmaaks kujunenud ning me veeretame juba mitmeid aastaid mõtteid siia elame tulla, siis otsustasime nüüd algatuseks paar kuud siin üht maja üürida ning sedasi siin elamist "proovida".

Elame 1. juunist 31. juulini Stockholmist umbes 45 km kirde pool, külakeses mille nimeks on Sättra. Külake jääb lähimast kiirteest E18 umbes 10 km kaugusele, aga kulgemine siia võtab umbes 20 minutit, kuna tee on hästi kääruline ja kohati tuleb 30 km/h sõita. See-eest aga on kant väga ilus ja maaliline, võrreldav Lõuna-Eesti kuplilise maastikuga + ports ilusaid järvi + kaljune maastik. Maagiline!

Meie majake on "päikesepaiste mäekese" nimega ehk Solbacken. Päikest on siin tõesti palju, terve päeva ja eriti ilus on pärastlõuna ning õhtul kui terve terrass pikalt päikese käes on. Maja on ehitatud 1920.a, aga renoveeritud umbes 2013. Tube on kahel korrusel kokku 4: elutuba, kaminatuba, magamistuba ja lapsetuba. Mõnus ja hubane majake ning lisaks veel hobusetallid, kuhu juuni keskpaigast ka hobused pidid tulema. Meid see ei puuduta, nad tuuakse siia vaid öömajale.

Meie maja 

Elutuba 

Koerad mõnulemas

Esimene nädal on kulgenud mõnusalt. Oleme ümbruskonnaga tutvust teinud ja teame nüüd, et meil on siin umbes 10 min jalutuskäigu kaugusel tore järveke, mis soojade ilmadega kenasti soojaks läheb; metsaalused on mustikavarsi täis ja võib loota, et juuli tuleb väga mustikane; on ka palju metsmaasikaõisi ja praegusel ajal täidab metsaaluse piiblehtede ning maja ümbruse sirelite lõhn. Oleme kenasti selgeks teinud, kus lähimas kohas toituaineid osta, millal käib prügiauto, millal tuleks maja ümber muru niita jne jne jne.

Esimese nädala kõige suurem sündmus oli kahtlemata Andrese ja tema sõbra Janeki osalemine Stockholmi maratonil 3. juunil. Siin meie sportlased enne maratoni:

Maratoniga võis igati rahule jääda, sest Andres ei olnud varem maratoni jooksnud ja tulemuseks tuli 4 tundi ja 6 minutit. Võrdluseks, et mina jooksin sama maratoni 2012. a ajaga 4 tundi ja 35 minutit.

Oleme jõudnud juba ka ühe toreda väljasõidu teha, käisime 4. juunil Stockholmi lähedal saarestikul purjelaevaga sõitma. Ilmaga vedas ja nii Emil kui Nuumi, meie ka loomulikult :), pidasid 3-tunnise ürituse kenasti vastu.

... Ja siin ka Emil, kellest siinses blogis seni veel juttu teinud ei olegi. Meie väga nunnu.

Järgmise korrani :)