Teisel nädalal sõitsime palju ringi, aga sai hulga ka oma maaelu idülli nauditud. Seda igas mõttes ja variatsioonis.
Oleme nüüdseks siinse elu kohustuliku elu-olu endale selgeks teinud: lähim kauplus, kuhu hädakorras piimale jms järele minna, on umbes 10 km kaugusel, aga võtab ajaliselt vähemalt 20 minutit kohale jõudmiseks, sest siinsed teed on väga käänulised. Kiirusepiirangut 70 km/h kohtab päris sageli, aga ütlen ausalt et nii kiirelt pole me siin veel kordagi sõitnud. Kohalikud on ka tublid piirangutest kinni hoidjaid, aga aeg-ajalt kohtab ka mõnda uljaspead kes hästi kiirelt vurab - ilmselt kohalik, kel tee kinnisilmi sõitmiseks ka peas.
Suurem keskus meie kandis on Täby, kui liikuda Stockholmi poole. Põhja poole minnes on umbes sama kaugel Åkersberga ja pisut kaugemal kohaliku kommuuni "pealinn" Norrtälje.
Lapse uneaeg maja juures ja tubli valvur Nööp
Kõiki neid linnakesi-külakesi me sel nädalal jõudu mööda avastamas käisimegi.
Reedel, 9. juunil tegi Andres töövaba päeva ja kuna meie maja omanikud tulid maja ümbrust korrastama (meie praegune koduke on müügis ja kuna pühapäeval on pikalt ette planeeritud maja näitamise päev, siis vaja kõik läikima lüüa ehk muru niita, põõsad pügada jne), siis pakkisime kl 10 paiku kogu seltskonna autosse ning vurasime põhja poole. Kõige pealt jalutasime ja lõunatasime Norrtäljes ja liikusime sealt natuke alla lõuna poole Bergshamra ja Åkersberga kanti. Väga ilusad, kuplilised ja maalilised paigad, kust aeg-ajalt mõnest kohast ka merd paistab. Stockholmi arhipelaag oma täies hiilguses ja ilus.
Norrtäljes
Åkersberga lähistel
Laupäeval võtsime suuna Vallentunale, mis on meist umbes 20 km kaugusel ja kujutab endast kõige ehtsamat Stockholmi magalat. Ei midagi ilusat ega isikupärast, ja nii kiirelt kui sinna sõitsime tulime ka tagasi. Võtsime uuesti suuna Åkersbergasse, kust olime eelmisel päeval vaid korraks läbi sõitnud. See kant meeldis juba hulga rohkem, linn puhtam ja huvitavam ning kuigi me mere äärde ei sõitnud, oli tajuda mere lähedust.
Laupäeval oli meil ka üks oluline tähtpäev: meie kallis Nööbike (teise nimega Pitsu :)) sai 5-aastaseks. Ega me tegelikult Nööbi päris õiget sünnipäeva ju ei teagi, oleme tema sünnipäeva nii paika pannud et kuna saime ta 10. novembril ja siis öeldi, et ta võiks umbes 5-kuune olla, arvutasime sellest 5 kuud tagasi ja kokkuleppeliselt on see meil 10. juunil.
Tähistasime seda maitsva maasikatordiga ja koerad said hulga head ja paremat.
Juubilar Pitsu :)
Sünnipäevatort
Pühapäeval võtsime suuna lõunasse ja kuna Andresele oli internetist jäänud silma selline linn nagu Eskilstuna, sõitsime sinna. Linn ise oli päris kenake, et tänavatel peaaegu vaid sissesõitnud, ja kuigi meil ei ole nende vastu midagi, siis hakkas tekkima tunne nagu poleks me enam Rootsis ning tegime sealt ruttu tulekut.
Eskilstunas
IKEA lasteosakonnas
Uue nädala algus oli üsna vihmane ja tubane. Tavapäraseid hommikuseid jalutuskäike Emili hommikuse une ajal ikka tegime, aga muidu palju majast välja ei saanud. Vihmastel päevadel on siin kandis hästi palju tigusid (oluliselt suuremate kodadega kui Eestis) ja nälkjaid liikvel ning teel kõndides võib neile kergesti peale astuda. Käruga on nende vahel jalutamine päris omamoodi katsumus.
Oleme hommikusele käruretkele minemas
Postkast küla vahel
Ühel vihmasel päeval käisime Stockholmis, maksuametis, et Andrese ja Emili pabereid korda ajada, aga seekord see veel ei õnnestunud, kuna meil ei olnud kõiki vajalikke dokumente kaasas. Õnneks oli järgnevatel päevadel kohe Andrese ema külla tulemas ja korraldasime Dea abiga nii et Andrese ema läheb enne laevale tulekut meie kodust läbi ning Dea ühineb temaga, et olulised inglisekeelsed paberid üles leida. Õnneks olidki dokumendid mul pandud kodus sellisesse kohta kus vaja ja ühisoperatsioon õnnestus. :)
No comments:
Post a Comment