Reedel oleme taas kodus. Võtame ette hommikuse pikema jalutuskäigu meie siinse järve äärde, mis on umbes 25-minutilise jalutuskäigu kaugusel. Aga igati väärt seda ettevõtmist, sest järv on ilus ja rannake päris inimtühi. Saame juba esimesi mustikaid süüa, metsmaasikaid pole mõtet mainidagi - neid sööme iga päev. Emili menüüsse kuulus täna samuti 5 metsmaasikat ja 1 mustikas. :)
Õhtupoolikul grillime ja õhtul käin ka omatavapärase ringi hobuste juurde karjamaale, et neid porganditega kostitada.
Hobuseid on meil siin tõeliselt palju. Meie maja läheduses, umbes 150-200 meetri raadiuses on 3 seltskonda suksusid: meie enda põllul Sam ja Spice Boy, ühel teisel põllul 3 noort uljaspead ja eemal veel neljane kamp. Mina kostitan just meie põllu hobuseid ja 3 ulja olemisega suksut. Õhtuti saavad alati meie omad, sest neile on majast enne uinumist mõnus lähedal külla lipata ja päevasel ajal 3 hobust, kes asuvad hästi postkastide lähedal ja sinna viib ikka iga päev tee.
Laupäeval võtame ema ja Emiliga ette väikse sõidu ja külastame Wira Bruk'i, mida mõned nädalad tagasi juba koos Andrese ja tema emaga käisime. Ka minu ema on toredast külakesest vaimustuses.
Pühapäev on minu ema ärasõidupäev. Kuna on vihmane, ei saa me hommikul oma traditsioonilist pikka jalutuskäiku kõik koos ette võtta, ilm ei soosi seda kohe üldse mitte. Oleme toas, valmistame lõuna ning sõidamegi peagi juba Stockholmi poole, et ema laevale viia.
Esmaspäeval on hästi soe päev. Päike lõõskab ja mina tirin pisikese laste basseini terrassile, et seal Emilile veemõnusid pakkuda. Bassein ja vesi meeldivadki väikemehele väga, sulistame seal koos hulga aega. Õhtupoolikul jalutan taas hobuste juurde ja seekord saan ebameeldiva üllatuse osaliseks: otse sõidutee ääres näeb nastikut, ja seda üldsegi mitte esimest korda siin olles, vaid kokku juba kolmandat korda. Uhh, kohutavalt ebameeldiv. Aga mis teha, tuleb ilmselt kõndides rohkem jalgu trampida, et roomajad eemale läheks ja vähem väga kuumade ilmadega ringi kolada.
Teisipäeval sõidan meie kõige lähemasse külla, Bergshamra'sse, et poes käia. Õhtul jõuab meile külla sõbranna, ja ühtlasi Andrese sugulane, Margit, ning vaja toidukraami juurde tuua.
Kella 18 paiku sõidab Andres Margitile Arlandale vastu ja pärast kl 20 ongi nad koos meil. Sööme õhtust, jutustame ja naljatame ning pea ongi ka see päev läbi.
Kolmapäeval oleme päris kodused. Ilm on ilus, jalutame Emili, Margiti ja koertega, käime järve ääres ning õhtupoolikul saunas. Päris õhtul jalutame veel ka hobuste juurde, kus meil seekord lubatakse lausa hobuste juurde koplisse sisse minna ja neile ise porgandeid lausa kõrval seistes anda. Suksud satuvad sellest nii elevile, et tahavad meid lausa pikali joosta ning ei jäägi muud üle kui tagasi aia taha tõmbuda. Saame ka teada, et need lemmikud on 16-aastane ema koos 2- ja 4-aastase pojaga, kes mõlemad kasvatatakse võistlushobusteks.
Margit õhtul raamatut lugemas
Emil ei tundu hästi uskuvat, mida tädi Margit loeb
Neljapäeval sõidame Margiti ja Emiliga Stockholmist lõunasse, Kungsholmeni-nimelisse linnaossa, et külastada Zetas-nimelist aianduspoodi ja IKEAt. Aianduspood on ilus ja huvitav, aga kuna kumbki meist praegu taimi ei osta, siis jääb see pigem uudistamiseks. Istume ka kohvikus ja maiustame hea kohvi ning sidrunikoogiga. Kuna Emilil on just pikk uni selja taga, teeme asja ka IKEAsse ning jalutame seal paar tundi kuni Emilil taas uneaeg ja hea kodupoole sõitma hakata.
Õhtul on Margiti viimane õhtu meil. Valmistame maitsva õhtusöögi, Margit teeb veel viimased jalutuskäigud hobuste juurde ja niisama õues ning peagi ongi aeg voodisse pugeda, sest hommikul on vaja varakult lennukile jõuda.
No comments:
Post a Comment